Reiki viis põhimõtet – Gokai

Just täna ja praegu:
ära vihasta,
ära muretse,
ole tänulik kõige eest,
ole hea kõigi vastu,
tee oma tööd hoolsalt!

Mis kasu on Reiki viie põhimõtte rakendamisest argielus?

Reiki viis põhimõtet – Gokai toob igapäeva ellu sisemist rahu, vaikust ja kohalolekut! Igapäevane harjutamine aitab inimesel saada emotsionaalselt intelligentseks ehk tundetargaks. See on vaimne õpetus, mis avaldab õnnestavat ja tervendavat mõju kogu inimese tervikule ja eluviisile.
Gokai abil on võimalik parendada elukvaliteeti ja vabaneda inimkonna karmalistest kannatustest, baashimudest, negativismist ja üleüldisest maandamatusest. Põhimõtted aitavad igapäevaselt ümber häälestuda, kui ollakse emotsionaalselt negatiivsed, kinni jäänud teistesse inimestesse või mineviku traumadesse. Reiki põhimõtted aitavad saada endast teadlikuks –  tean mida peas mõtlen ja kehas  emotsionaalselt tunnen. Ei suruta negatiivseid emotsioone alla ja sõna “ära” ei võimenda negatiivsust, vaid hakatakse mõtteid ja tundeid kõigepealt märkama – see on kõige suurem samm oma vaimses arengus! Sealt edasi hakatakse ebemeeldiva energiaga mängima, seda vaatlema ja mediteerides otsima algpõhjust alateadvusest. Lastakse vaatluse ja teadlikkusega valgusel ja armastusel imbuda toksilistesse mõtetesse ja emotsioonidesse. Vabastatakse ja transformeeritakse meditatiivse tervendamise abil oma allasurutud ja blokeerunud elujõud tagasi vabalt voolavaks bioenergiaks.
Põhimõtteid praktiseerides omandame „vaatleja oskuse“, kus hakkame vaatlema oma isiksust koos häirivate mõtete ja iseloomujoontega, samaaegselt sõeludes välja ebameeldivad, väsitavad, haigeks tegevad tunded. See on ennetustöö, et tulevikus võimalikult vähe annaksime energeetilist toitu baashirmudele.

Kui harrastada Gokaid 21 päeva järjest, siis selle aja jooksul salvestub tänulikkuse, mõistmise ja hoolimise häälestus alateadvusse uue harjumusena. Gokail on kainestav, lõõgastav ja vabastav omadus, mis salamisi avaldab mõju kuni probleemi ja haiguse algpõhjuseni välja. Sama intelligentselt  toimib ka puhas Reiki-valgus, tervendades trauma algpõhjust alateadvuse, raku ja lõpmatuseni välja. Õpetus mõjub tervisele kui imeline ravim ja samas peibutab argiellu õnnestumisi ja armastavaid suhteid. Vaadeldes ennast ja ümbritsevat, saame aimu ka sisemise rahu ja oma elu loomise võimalikkusest. Kui kaasata Gokaile veel teadlik hingamine, rahuneb ka meie hüplev “ahvimeel” ja vaigistub sisemine dialoog. Selle tulemusena areneb keskendumise võime, elamaks rohkem olevikus – kohal iseenda, teiste inimeste, sündmuste ja paikade juures.
Reiki koos vaimse õpetuse ja käte asenditega aitab meelde tuletada tegelikku, ürgset iseennast ehk Ise`t, kelleks ja milleks tegelikult siia sündinud oleme. Saame võimaluse luua endale sellise elu, mida seesmiselt salaja soovime. Gokai on algõpetus virgumise, ärkamise  ja endast teadvelolemise maailma.

Just täna ja praegu ära vihasta!
Sukeldume veidikeseks viha olemusse ja hingeellu. Olete te mõtisklenud, mille pärast inimesed vihastuvad? Mis on see põhjus, mis paneb meid ärrituma ja tekitab frustratsiooni? Mis küll sunnib mõnd inimest sündmusi ja teisi inimesi kramplikult kontrollima, teist jälle ignoreerima? Mille pärast osad inimesed on arad ennast väljendama ja osad jälle sõnakad ja sõjakad, andmata teistele võimalustki oma arvamust avaldada?

Baaspõhjuseks viha puhul on see, et sedaviisi on käitunud põlvest põlve ka meie esivanemad, see on antud meile edasi juba emapiimaga. Vihastutakse ka, kui inimese ootused/vajadused ei täitu ja, kui võetakse teiste inimeste tegemisi/ütlemisi väga isiklikult. Vahel puudub ka enda mõtete ja arvamuse jagamise julgus ja ka teiste inimeste kaasamise oskus. Alateadlikult eeldatakse, et teised peavad selgeltnägijatena teadma meie  mõtteid. Mõni võimekas inimene veab kogu elu oma turjal laikvorste ja ärakasutajaid. Või vastandina, mõni tunneb end rumala ja saamatuna, seepärast hoiab ka varju või sõidab/elab mugavalt teiste väekuse tuules. Frustratsioon ja vihased emotsioonid kimbutavad nii saamatuid kui võimekaid. Selle võimuvõitluse tulemusena kas kärgitakse aegajalt üksteise kallal või arglikumad koguvad vihatunde enda sisse. Frustratsiooni ja maandamatust kasvatab iga täitumata soov ja ka iga saamata vajadus. Rahuldamata vajadused toimivad kui mustad tõrvatilgad, mis tasahilju langevad armastuse ja elujõu helenduvasse karikasse- seksuaalenergia keskusse alakehas. Negatiivne rahuldamatus raiskab seksuaalenergiat, eluväge ja mürgitab meeleolu. Targaks soovituseks võib rakendada oma vajaduste ja ihade vähendamist, siis vähenevad ka frustratsioon ja kannatused.

Tusase oleku põhjuseks võib olla ka maailma muutlikkus ja oma elu juhtimise/loomise nälg. Enamus meist tegeleb igapäevaselt oma isiksuse säilitamisega ka siis, kui see on tervist ja suhteid laastav, sest inimese olemus kardab muutuseid kui uudsust, teadmatust ja tunnetamatust. Kohanemine uute asjade ja tegevustega tekitab negatiivset stressi, kuid see aitab meil ka elus olla, ärksana püsida ja märgata ohtu. Kui negativismi tasapisi asendada elamise huvi, usalduse, julguse, rõõmuga, siis muundub negatiivne stress positiivseks stressiks. Positiivne mõtlemine viib meid elus edasi ja süstib eluviisi elamisrõõmu ja julgust proovida uusi võimalusi. Täiesti stressivaba elu vast polegi olemas, vaid tuleb lihtsalt jälgida tasakaalu pendlit, et see liigselt ei kalduks miinusesse, vaid pigem plussi. Kõige stressivabam olek on magamine, mil saame mõneks tunniks end maisest pingest ja argisaginast lahti lõigata ja ka laadida end puhta elujõuga. Ärkvelolemise ajal on lõõgastavamaiks ja puhastavamaiks praktikaks mediteerimine, siis saame emotsionaalselt kaineks ja oleme harmooniliselt pluss ja miinus seisundi keskel ehk nullis.

Esoteerikast lähtuvalt hävitab tusane, vihane ja vimmasolek kehas elujõudu ja keharakke. Mentaal-emotsionaalses madalseisus tekkib nii füüsilises kehas kui auras toksiline energia, mille tõttu organid ja kogu keha võib haigestuda. Võivad tekkida põletikud ja isegi tigedad kasvajad, seega vähkkasvaja sünnitajaks on viha. Kogu see protsess saab alguse hirmupõhistest mõtetest ja emotsioonidest. Emotsioonide allasurumisest tekkivad nii aurasse kui füüsilisse kehasse blokeeringud, millest edaspidi  on raske vabaneda ja terveneda. See, mida ja kuidas me mõtleme ja tunneme kehas meeleoluna, see salvestub igapäevase elamsiviisina inimese alateadvusse. Igapäevasest mõttemustrist saabki harjumus ja eluviis, kuid Gokaist saab edaspidi uus, positiivne ja tervendav eluviis.

Järjepidevalt korrates „ära vihasta“, oleme üha enam ja kiiremini võimelised teadvustama oma ärritunud seisundit. On toimunud suur vaimne ja tunnetuslik areng, kui saame enda vihasest olekust teadlikuks – valgustatuks. Mina ei ole enam vihane, ma ei ole vihaga üks, vaid ma kogesin vihast emotsiooni. See tuli ja läks. Viha transformeerub vabaks elujõuks, mida saab rakendada elu arendaval eesmärgil. Hakkame taipama ka Gokai tervendavat olemust. Sealt edasi kasvab meie teadlikkus ja tundlikkus ning tasapisi oleme võimelised vahet tegema negatiivsetel ja positiivsetel mõtetel ja tunnetel. Meie sees hakkab võimust võtma meditatiivne seisund ja teadlikkus oma kehaaistingutest. Hakkame endast, kui kõige kallimast ja väärtuslikumast inimesest hoolima, armastama. Ja edaspidi, kindlasti mitte, ei hävita selline inimene oma keha negatiivsete tunnetega. Kui  oleme võimelised juba valima, mida mõelda ja emotsionaalselt tunda, siis oleme ka võimelised vastutama ise oma elu eest. Viha, mis sai alguse hirmust, on teisenenud teadlikkuseks, elutarkuseks ja valguseks.

Hakkame nägema ka ümbritsevat maailma – teisi inimesi, suhteid ja sündmusi ärksama pilguga. Ühel hetkel saame aru, mida „viha“ meile õpetas. Ta on kõigest emotsioon, mis tekkis, aga teda märgates, teadvustades lahustub meie sees. Ja vaadates enda ümber, siis ta tihtilugu tuleb ja peagi ka lahkub koos teiste inimestega. Kuid me võime alati ise valida, kas suhtleme positiivsete ja heatahtlike või negatiivsete inimestega. Edaspidi oleme teadliku valiku ees, kellega on hea koos olla ja, kellega mitte. Kuid ainuke, kellega meil püsivalt tuleb koos elada – oleme meie ise.

Praktika viha-emotsiooni lahustamiseks: aseta vasak käsi sabaluule ja parem südamekeskusele. Mediteeri ja hinga sügavalt ning hoia seda asendit seni (vähemalt 5 min või kauem), kuni tunned viha lahtumist ja kätealuse piirkonna soojenemist/pehmenemist..

Just täna ja praegu ära muretse!
Nüüd sukeldume veidikeseks mure olemusse ja hingeellu. Inimesele valmistavad muret ja hingepiina väga paljud asjaolud. Näiteks minevik ja tulevik, sest sageli arvatakse, et kunagi ei tea, mida tulevik toob!? Ja kas ma ikka saan sellega hakkama, mis mul homme ees seisab? Kas see ikka on kõige õigem otsus, mille ma langetan? Kas ma ikka meeldin teistele ja, mida nad minust arvavad? Või, äkki minu lähedastega juhtub midagi koledat!

Omaselt emadele, vanaemadele, lapsevanemtele – ebateadlikult muretsetakse oma laste ja lastelaste pärast, et äkki nendega juhtub midagi. Teadlik ja hooliv inimene ei hävita oma keha teiste pärast muretsemisele. Mure ja süütunne kurnab läbi neerud ja neerupealsed, sest negatiivse emotsiooni tõttu toodavad neerupealsed pidevalt adrenaliini. Mida rohkem keskenduda negatiivsele tulevikule, seda enam on tõenäoline, et nii saabki toimuma. Me nagu loitsiks ja nõiuks ebaõnne nii endale kui oma lähedastele. Me loome ka siis reaalsust, kui me pole oma mõtetest teadlik. Aimu saada oma vaimsest meeleolust aitab ka enda ümber suhete ja sündmuste üle vaatamine, kas need on pigem negatiivsed või positiivsed. Ja muidugi ka füüsiline tervis näitab, mis tegelikult meie peas ja hinges toimub. Kas ma olen tihtilugu närviline, väsinud või pean tarbima ka medikamente, et valusid ja külmetushaigusi leevendada.

Palju tõhusam ja energiasäästvam on õppida oma mineviku positiivsetest ja negatiivsetest kogemustest. Panna negatiivsed sündmused enda arenguks ja kasuks tööle. Teha neist kokkuvõte, et mida kasulikku tasub talletada ja, millel tuleks minna lasta. Siis on ka kergem elus edasi elada ja tunda rõõmu väikestest ja olemasolevatest asjadest. Kui viibime oma mõtetes palju minevikus, siis elame ka reaalselt minevikus. Sama kehtib ka liigselt tulevikus elamise kohta. Mida rohkem olla sisemiselt kuskil eemal, seda vähem elujõudu jääb elamiseks olevikus – maiseks kohalolemiseks.

Murelikkust ja püsitust põhjustab ka see, et oleme nagu ajarändurid, kes kihutavad minevikust tulevikku ja sealt jälle tagasi ja sedaviisi lõputult iga päev. Vastupidiselt Lääne ühiskonna lineaarsele ajaarvamisele,  tuleb meil nüüd maailma hakata tunnetama ka olevikuliselt, Jaapani vaimsete õpetuste kohaselt. Edaspidi tuleb võtta vastutus oma elu eest ja anda parim, et lasta lahti maandamatusest, arglikkusest ja murelikkusest. Pigem soovigem oma lähedastele palju õnne, armastust, südame soovide täitumist. Elada ka ise lapsevanemana täisväärtuslikku elu ja lasta ka oma lastel õppida ja areneda.

Meile kõigile on antud siin ilmas elamiseks piiratud elamise aeg, elamise aega võiks kasutada targalt ja hoolivalt. Pigem võiks endasse ammutada inimeseseks olemise tarkust, teostada ennast maksimaalselt, siis ei jagu aega enam halinale. Tegeleda igapäevaselt enda vaimse ja füüsilise tervise edendamisega, siis on midagi ka oma lähedastele ja lastele edasi anda. Armastada ennast ja kogu seda elumüsteeriumit enda ümber. Et me ei  kardaks kokku puutuda uute väljakutsetega ning oleksime võimelised elama täiel rinnal. See on suurim pärand järglastele, kui nad näevad meid rõõmsa ja elutahtelise inimesena, meie elatud elu salvestub ka nende alateadvusse ja energeetikasse, seda nimetatakse karmaks. Oma entusiasmiga sütitame ka lähedasi, sõpru elu armastama ja usaldama. Tuleb läbi südametunnetuse teadvustada, mida sa tegelikult tahad ja kuidas on võimalik seda saavutada.

 Praktika mure-emotsiooni lahustamiseks: aseta kaks kätt seljataha neerudele. Mediteeri ja hinga sügavalt ning hoia seda asendit seni (vähemalt 5 min), kuni tunned mure lahtumist ja kätealuse piirkonna soojenemist/pehmenemist.

 Just täna ja praegu ole tänulik kõige eest!
Kui südames on alati tänutunne ja austus kõige elava vastu, siis kahte esimest juhtmõtet on kerge saavutada (ära vihasta, ära muretse). Mis ka ei juhtuks, mida ka ei kogeks – näe alati põhjust olla tänulik ja austav iga eluavalduse suhtes. Sealt kõik algabki – sealt algab tõeline TERVENEMINE meeles, teadvuses ja nii  ka terves kogetavas reaalsuses.

Tänulikkus on seisund, kus aktsepteeritakse enda sees ja ümber toimuvat reaalsust. Ei olda enam saatuse ega karmavõlgade ohver, vaid võetakse vastutus kõige endaga seonduva eest. Mitte ära unustada, vaid märgata ka neid, kes inimestena ikka veel elavad ja töötavad meie kõrval ning on meie elu kaasloojad. Suurim tervenemine ja areng on toimunud siis, kui suudame tänulikud olla oma vanematele ja suguvõsale, sest nemad on meie juured ja vundament. Kuid lapsevanematel tuleb osata olla hooliv, armastav ja aktsepteeriv ka oma laste suhtes. Olla südamest tänulik selle töö, palga ja materiaalsete asjade eest. Ja olla sügavusteni välja tänulik probleemsete suhete ja ka haiguse eest. Kõigel, mis meie elus toimub, on sügav ja tähenduslik põhjus.

Tänutunne aitab mõista, mida teatud meeleseisundid ja sündmused meile arenguliselt õpetavad. Olla tänulik nii positiivsete kui negatiivsete kogemuste eest, niisamuti ka murele ja vihale. Siis ei pea me endale kordama, et „ära vihasta“ ja ära muretse“, sest see energia teiseneb mõistmise, armastuse ja hoolimise energiaks. Otse öelduna, tuleb meil õppida viha, kurjust ja oma sisemisi deemoneid armastama, et saaks kehasse ülekaalukalt armastuse, soojuse ja võimalikult kirka valguse.

Olla tänulik oma kehale, et on silmad, millega seda imelist maailma vaadata. Ja on kõrvad, millega häid sõnu ja helisevat muusikat kuulda. Ja, et mul on võimalik puudutada, väljendada ja luua oma kätega, mida vaim ja hing ihkab. Ja muidugi minu jalakesed võivad mind kanda sinna, kuhu iganes ma soovin. Sellele kõigele tasub tähelepanu juhtida, sest ka kõike kehalist võtame tihtilugu iseenesest mõistetavana ja me ei märka seda seni, kuni me oleme tervise või mingid isiklikud hüved kaotanud.

Olla endale tänulik lihtsalt selle eest, et ma olemas olen just sellisena nagu olen. Ja ma ei pea olema kade ega kellegi sarnane ega ka võistlema kellegagi, et maailm mind märkaks. Arenguliseks kulminatsiooniks on see, et igapäevaselt tuleb hakata väljendama oma sisemist tänutunnet käitumise teel ka nähtavas maailmas. Kui sisekosmos on pilgeni tänu ja armastust täis, siis vastab resonantsis sellele ka väline maailm.

 Praktika tänutunde saavutamiseks: aseta parem käsi taha kukla auku ja vasak otsmikule. Mediteeri ja hinga sügavalt ning hoia seda asendit seni (vähemalt 5 min), kuni tunned mõistmist ja tänutunnet rinnas ja kätealuse piirkonna soojenemist/pehmenemist.

Just täna ja praegu ole hea kõigi vastu!
See põhimõte tugineb eelnevale kolmele. Sõna „kõik“ sisaldab nii sind ennast kui igat inimest individuaalselt ja pisikese osakesena suurest Kõiksusest. Tuleb harjuda olema hea-hooliv eelkõige iseenda suhtes, siis kiirgab ja laieneb seisund energiana lähikondsetele ja esoteerilisse, nähtamatusse maailma. Kui tahetakse aidata ja hea olla teiste inimeste vastu, siis suurim abi teistele on see, kui teeme eelkõige oma isikliku tervise korda. Kes on võimeline tervendama ennast, see on võimeline oma elutarkusega aitama ja tervendama ka teisi inimesi.
Kõigi ja kõige vastu hea-olemise võib võtta ka oma elueesmärgiks või -tuummõtteks!

Inimene, kes on üdini ja rakuni tänutundes, ongi hea ja hooliv enda suhtes. Teadvelolev inimene on kõigega üks, ta teeb teisele seda, mida ta endalegi soovib. Mida teed teisele, teed ka iseendale! Armastav inimene ei hävita ennast, ta ei lase ka teistel end kurnata,  vaevata ega klammerduda. Pigem annab ta edasi õpetuse või õnge, kuidas igaüks võib oma ellu õnne ja armastust õngitseda. Teadvelolev inimene annab endast parima ja soovitab seda teistelegi, sest “parim” annab mänguruumi ja on igapäevases muutumises. Tal on endaga hea ja turvaline olla, seega on teistel ka temaga turvaline koosolemine. Ta peab lugu oma elamisajast ja hindab kõrgelt ka teiste inimeste vabadust õppida, areneda ja luua oma elu. Kes armastab ennast, see peab lugu ka teistest inimestest, loomadest, loodusest ja kogu ümbritsevast maailmast. Pole vahet, kas tegemist on elusa või eluta eluvormiga, kõik on võrdväärselt ja energeetiliselt lugupidamist väärt.

 Praktika tänutunde saavutamiseks: aseta vasak käsi südamekeskusele ja parem kurgu peale. Mediteeri ja hinga sügavalt ning hoia seda asendit seni (vähemalt 5 min), kuni tunned armastust, rahuolu kurgus ja rinnas ning kätealuse piirkonna soojenemist/pehmenemist.

Just täna ja praegu tee oma tööd hoolsalt!
Viimane põhimõte tugineb eelnevale neljale. Kokkuvõtlikult tähendab see, et mida iganes ma teen või, kus iganes ma viibin, ma olen teadvel ja selle tegevuse/paiga juures kohal. See on emotsionaalse rahuldatuse ja maandatuse tunne, kus kõik on paigas, rahus, olemas ja kõige eest on hoolt kantud. See on täieliku ühendatuse seisund kõiksuse ja suure müsteeriumiga.

Ma mõtlen ainult neid mõtteid, mis edendavad ja loovad positiivselt minu elu. Ma kogen neid emotsioone, mis hoiavad jätkuvalt minu keha rõõmsa ja tervena. Ma söön värsket ja ökoloogiliselt puhast toitu, mis on maitsev ja annab mulle elujõudu. Ma suhtlen nende inimestega, kes resoneeruvad minu teadliku ja hooliva elamisviisiga. Ma teen tööd, mis pakub mulle rõõmu, armastust, arengut ja rahulolu. Ma elan oma elu suure hoole ja armastusega. Ma kõnnin mööda oma südamerada ehk mööda oma siia sündimise eesmärgipõhist eluteed. Ja kui ma olen seljatanud läbi armastuse ja tänutunde oma suurimad õppetunnid, ka siis ei tea ma kindlasti kõike, mida see piiritu müsteerium endas sisaldab. Vaid lõpuni välja olen tänulik, imestav ja alandlik Universumi andide ja Tema suuruse ees!

 Praktika hoolimise ja maandatuse saavutamiseks: aseta parem käsi päikesepõimikule ja vasak käsi südamekeskusele. Mediteeri ja hinga sügavalt ning hoia seda asendit seni (vähemalt 5 min), kuni tunned armastust, rahuolu, kohaolu, maandust ning kätealuse piirkonna soojenemist/pehmenemist.

Gokai aitab ka mediteerida, loe meditatsiooni kohta siit: https://reikikool.ee/reikist/meditatsiooni-tervistav-vagi/
Leia endale oma IKIGAI: https://reikikool.ee/reikist/leia-endale-oma-ikigai/

Reiki Meister Age  kirjutas ja jagas oma isiklikust Gokai arenguteest aastate 2006-2023 vältel.