Ikebana kunsti põimumine Reikiga

• Ikebana – elavad lilled – on Jaapani lilleseadmise kunst.
  Tõlgituna tähendab see elava materjali seadmist vees. Ikebana kui kunstivorm on Jaapanis eksisteerinud juba 14 sajandit,
  tema juured on šintoismis ja zen- budismis.
  
  Sõnas ikebana, sümboliseerib lill inimese elu ja surma:
  
• ike – tähendab sündi ja elu ning selle  hoidmist
• hana – taime, lille
• Ikebana –  Jaapani lilleseadmiskunst sai alguse Buddhale lillede ohverdamise kombest, mis jõudis 6.saj Korea kaudu Hiinast Jaapanisse. Vastavalt legendile korjasid budha mungad tormi ja tuule poolt räsitud oksi ja seadsid need vaasidesse altarile, et säilitada neid elavatena.
  Algul tegelesid lillede seadmisega mungad, kuid juba 10 saj pärit haiku poeemides ja romaanides on juttu aristokraatidest, kelle meelisajaviiteks oli lillede vaasi seadmine ja nende imetlemine. Lilled, mis eelnevalt oli ohverdatud Buddhale, olid nüüd mõeldud kõigile inimestele imetlemiseks.
• Ikebana kunst kujunes välja  Kyotos, Rokkakudo templis, mille ametlik nimi on Shijun-Ji ehk Purpurpilve Tempel.
  Seal oli üks munk lilleseades nii osav, et algul tulid sama kloostri teised mungad tema juurde lilleseadete kohta nõu küsima, hiljem ka teiste kloostrite mungad. Munk elas Ikenobo järve ääres ja seetõttu seostati lilleseadega tegelevaid munki Ikenobo nimega.
  12. saj. kui Jaapanis läks võim aristokraatidelt samuraidele, toimusid suured muudatused elus ja ka elulaadis. Uhkete paleede asemel hakati ehitama lihtsa interjööriga maju, kus oluline koht oli kodusel altaril – tokonomal, kuhu asetati alati ka vaas lilledega.
  15.saj. lõpul kujunes välja esimene lillede seadmise stiil, mida nimetati rikka-tatebana – seisvad lilled. Üks selleaegsetest meistritest oli Sengyo Ikebono, kelle nime kannab ka vanim Jaapani ikebana koolkond.
   16.saj. lõpul tekib rangele rikka stiilile vastukaaluks lihtne ja loomulik  nageirebana – sissevisatud lilled. Stiili arengule aitas kaasa sel ajal moes olnud teejoomise rituaal, mille kohaselt pöörati tähelepanu ruumi igale detailile, kaasaarvatud lilledele.  Vaas lilledega – chabana – pidi tuletama meelde aastaaega. Chabana jaoks võeti materjal ühest või ka kahest sordist ja need asetati loomulikult nagu nad kasvaksid põllul või aias. Lihtne ja loomulik nageire sai peagi teetseremooniast sõltumatuks.
  Nageire kõrval säilis 17 saj. endiselt rikka stiil. Kirjutati rikka entsüklopeedia –  süstematiseeritud õpik, kuid sajandi lõpuks rikka populaarsus vähenes, sest reeglid tema valmistamiseks olid ranged ja materjali varumine tülikas. Nageire ja rikka stiili alusel hakkas kujunema uus stiil shoka-seika – elavad lilled. Shoka kolmele asümmeetrilisele oksale ülesehitatud vorm sümboliseeris taeva, inimese ja maa ühtsust. Shoka stiil saavutas kiiresti populaarsuse oma lihtsuse tõttu. See oli esimene stiil, millega hakkasid tegelema ka naised.
  18. saj. hakati lilleseadmiskunsti üldiseks tähistamiseks kasutama sõna ikebana.
  Suurim muudatus ikebana arengusse tuli 1860 ndatel  aastatel kui Jaapanisse jõudsid koos lääneliku kultuuriga uued ja värvirikkad  lillesordid. Arvestades moderniseerunud elulaadi, hakati uut lilleseadmisviisi nimetama moribana – kuhjatud lilled.  Moribanas võeti kasutusele laiad madalad nõud, mille põhjas kasutati kenzane – roostevabast materjalist teravate nõeltega lillehoidjat.

Mokichi Okada – Valguse Valitseja – Meishu-Sama, 1882 – 1955
Okadat kutsuti samuti senseiks oma õpilaste poolt, aga ta oli ka Reiki Meister- sensei Mikao Usui sõber ja tervendustehnika Joh Rei looja.
Ka temal oli samuraide juured ja šintoistlik taust, sündis küll vaesesse perre, kuid elu jooksul suutis ta ennast teostada nii ikebana ilukunsti kui ka vääriskivide töötlemise ja müügi alal. Okada oli tolle aja üks kuulsamaid ikebana kunstnikke, põlumajanduse arendajaid, haiku poeemide loojaid, kui ka uue ajastu religioosse liikumise ja kiriku looja. Religioonist kasvas välja Ülemaailmne Messiase Kirik: https://en.wikipedia.org/wiki/Church_of_World_Messianity

Joh Rei kanaldati Okada poolt 1926 aastal. Tehnika on Reikile sarnane spirituaalne kanaldamise praktika, kus vahendatakse puhast päikese ja tule-elemendi energiat – valgust. Pärast valgustust – satory saamist, asutas ta tervendus keskuse, kus aitas inimesi tervendada puhta valguse väega, kuid üsna pea pidi ta oma kliiniku sulgema, sest riiklik tervishoiuamet käskis tegevuse lõpetada.

Mokichi Okada loodud Shumei looduslik maaviljelus 1930
Shumei loodusliku maaviljeluse filosoofia kasvas välja keerukatest kultuurilistest ja sotsiaalsetest oludest, mis valitsesid Jaapanis pärast II maailmasõda. Shumei asutaja, naturalist, kunstiarmastaja ja filosoof Mokichi Okada, soovis kriisis olevat Jaapani toidukasvatussüsteemi muuta, kuna riigis valitses üldine toidupuudus. Looduslikus maaviljelussüsteemis nägi ta selleks võimalust, kuigi põlluharijatel oli raske usukuda, et on üldse võimalik midagi kasvatada ilma suurte rahaliste investeeringuteta ja kõrgtehnoloogilisi vahendid omamata.

Allikad:
https://www.kotli.ee/ikebana/
http://metsikaed.ee/jaapani-mahepollumajandusest