Meditatsiooni tervistav vägi

Paljud meist räägivad ja unistavad stressivabast elust, kuid tegelikult pole  seda olemas. Stress on vajalik, sest ta hoiab meid elusana. Stress ehk surve, on keha ja meelte loomulik vastus välisele keskkonnale. Stress on elu osa ja elusolemise pinge kehas. Stressist pole seni pääsu kuni hingame ja elame. Seega, tressivaba olek on ainult surm. Kuid me saame oma teadvuse ja tahtega hoida negatiivset ja positiivset stressi tasakaalus, sedaviisi me alandame pingeid ja ebamugavusi kehas. Tänapäeval on selleks loodud palju erinevaid keskendumise ja meditatsiooni tehnikaid.
Stressi pole vaja karta, sest stress on elu! Püüdkem meditatsiooniga oma “rahutu ahvi”  meel kinni ja rahustagem see armastusega maha!

Mis on meditatsioon?

Meditatsioon on vaimne praktika, mida on aastasadu rakendatud  peamiselt idamaistes praktikates. Mediteerimist praktiseeritakse väljaspool religioosset konteksti ja kindlasti mitte pole meditatsioon religioon, vaid hooliv eluviis.
Sõnad meditatsioon ja meditsiin tulenevad samast tüvest. Meditsiin tähendab seda, mis ravib füüsiliselt – meditatsioon tähistab seda, mis tervendab vaimselt ja emotsionaalselt. Seega, mõlemal sõnal on tervendav vägi.
Kui meditatsioon tähendab sügavat mõtisklust, siis järelikult enamus meist tegeleb aegajalt mediteerimisega. Mediteerimise võime on meile kaasa antud juba sünniga, aga me teeme seda tihtilugu ebateadlikult. Kui näiteks teadlane uurib süvenenult mingit teaduslikku probleemi, siis on ta keskendunud üksnes selle lahendamisele, ta ei näe, kuule ega taju mitte midagi muud, mis pole seotud just antud probleemiga – ka see on meditatsioon. Me kõik, sama moodi, keskendume aegajalt mingile objektile või tegevusele, seega mediteerime. Aga seda saab teha ka teadlikult ja regulaarselt.

Meditatsioon on vaimne tehnika, mis aitab inimesel teadlikult muuta oma teadvuse seisundit. Meditatsioon on elu, mis on elatud täie teadlikkusega. See tähendab praeguses hetkes olemist.
Kunagi oli keegi küsinud Buddha käest, “Kuidas me saame mediteerida?” Buddha vastas, “Mis iganes sa teed, tee seda teadlikult, täielikult ärkvel olles; jaluta tähelepanelikult, nagu jalutamine oleks kõik; söö teadlikult, nagu söömine oleks kõik, meel ei rända kusagil ringi, vaid on lülitatud sellesse hetke – see on meditatsioon.”

Meditatsiooni 2-põhisuunda:

Need on kontsentratsioonile suunatus ja vaibumisele suunatus.
Kontsentratsioonis on meel keskendunud ühele objektile või teemale, mida analüüsitakse kritiseerimata sügavuti. Abiks keskendumisel on veel kujustamise võte, kus vaimse jõuga luuakse mittefüüsiline kujutis.
Vaibumisele ehk vabanemisele suunatus õpetab unustama kõik. Ühiskond on igaüht koormanud tuhandete mõtetega. Meditatsioon aitab meil tulla mõttemaailmast kehalisse tunnetusse ja vaikusesse. See on ainus võimalus jõuda iseendani. Vabanemine tingimustest, kohustustest, välise maailma survest ja surmahirmust. Mida rohkem pakkuda endale vaikuses olemise pooltunde, seda kergemini oleme võimelised argielu stressiga toime tulema. Ennetavalt hakkame tegema ka teadlikke valikuid, et mitte suhelda nagatiivsete inimestega ega käia stressirohketes kohtades.

Mõned meditatsiooni tehnikad:

  • Transtsendentaalne meditatsioon (TM)
    Eestis muutus 1990ndatel aastatel populaarseks transtsendentaalne meditatsioon (TM), mis põhineb iidsel veedateabel, et saavutada mõttevaba seisund. Teaduslikud uuringud kinnitavad, et TM aitab vähendada negatiivset stressi, suurendada teadvuse arengut ja loovust. Meditatiivne seisund erineb nii ärkvelolekust kui ka unenägemisest ja sügava une teadvusseisundist.
  • Reiki – Loomulik Kätega Tervendamise Meetod
    See holistiline praktika on niivõrd lõõgastav ja meditatiivne, et pole mõtet öelda – hakkame mediteerima, vaid pigem – teeme reikit, sest kogu reikindus on meditatiivne. Kui ühendatakse ennast reiki algallikasse, häälestatakse end ka meditatiivsesse ja tunnetuslikku seisundisse. Mida rohkem lasta kosmilist energiat läbi keha voolata, seda teravamaks läheb ka teadlikkus kohalolust ja ühenduses olemisest kõigega. Rakendatakse puhastavaid hingamise ja kohaolemiseks kujustamise tehnikaid. Tähtsal kohal on ka gokai – reiki vaimne õpetus, mis puhastab mentaalsust, emotsionaalsust  ja käitumist kuni alateadvuseni välja. Tunnetust ja kohalolu treenitakse elukestavalt, seda nimetatakse Meistri Teeks.
  • Nadabrahma meditatsiooni praktiseerisid algselt Tiibeti mungad. India müstik Osho arendas selle lääne inimestele lihtsamaks. Selleks ei ole vaja teada mingeid mantraid, piisab vaid lõdvestunud isteasendist ja tuleb väljahingamisel ümiseda. See tekitab tühja toru tunde, mis on seest võngetega täidetud. Ümin kui vibreeriv heli aitab kiiremini rahuneda nii mõtetel peas kui emotsioonidel kehas.
  • Naeru meditatsioon aitab meil vabaneda negatiivsetest emotsioonidest, masseerib siseorganeid ja lihaseid, annab elurõõmu ja terveks päevaks hea tuju. Aitab vaadata elule läbi huumori.
  • Maagi meditatiivne sisemine naeratus, mida võid praktiseerida nii tööl, poejärjekorras, bussis – igal pool, kui tunned, et rahulolematus kehas kipub kimbutama. Harjuta naeratama nii oma maksa kui neerudega, lõpuks kõigi siseorganitega. Tasapisi laskutakse oma naeratusega alakehasse kõhukoopasse, ristluudess ja sealt edasi jalgadesse. Lõpuks naeratatakse oma elujõukeskusega üle kogu keha ja kuni kosmoseni välja. Silmi avades jätkatakse reaalse naeratusega, et olla terve ja heas meeleolus ning teades, et tegelikult kõik siin ilmas on hästi.
  • Rahu meditatsioon viib meid teadmisele, et iga emotsiooni taga on sisemine rahu ja laseb meil tunda, et oleme midagi enamat kui vaid füüsiline keha. Laiendades mõtete-emotsioonide vahet, pikkust, jõutakse lõpuks teadlikkuseni, et me ise saame valida seisundit, mis on mõnus, rahulik ja hea. Lõpuks, kõik minu sees on rahus!
  • Lalisemise meditatsioon on heaks lõdvestuseks pärast intensiivset päevatööd ja puhastav sissejuhatus enne mõttevaba mediteerimist. Aju mõtleb sõnadega, seega lobisemine-lalisemine aitab mõttetegevuse kokku jooksutada. Pannakse juurde ka intensiivne kehategevus koos käte vehkimise ja pea raputamisega. Lastakse kuuldavale häälitsusi koos lapseliku lalina või täiesti uute sõnade ja kõnekeelena.
  • Meditatiivne vaatlus ehk uinunud mõtlemine tähendab tegevuse puudumist, mõtlemist ilma mõttetegevuseta. Seda tüüpi meditatsiooni nimetatakse vipassanaks, mis tähendab läbinägelikkust ja terviklikult elu vaatlemist.
    Mõelda ilma mõtlemata – seda rakendatakse ülemõtlemise puhul meditatiivses seisundis. Praktika eesmärgiks on puhastada meel kõigest väsitavast ja häirivast: vihast, pahasoovlikkusest, kriitikast, lodevusest, muredest, hirmudest, rahutusest, skeptilistest kahtlustest. Eesmärgiks on laiendada selliseid omadusi nagu keskendumine, teadlikkus, intelligentsus, tahe, energiaküllus, analüüsivõime, enesekindlus, rõõm, armastus ja siseminerahu. Kasvatada elutarkust, et näha asjade olemust sellisena, nagu need on.

Kuidas mediteerida?

Kõigepealt peab ruumi ette valmistama ja ära panema silmale ja kõrvale häirivad stressiallikad. Kindlasti on oluline, et inimene tunneks ennast turvaliselt. Algaja võiks eralduda mõnda privaatsesse kohta ja hea oleks, kui ruumi saaks lukustada. Kes soovib saada meditatsioonist täielikku vaimset kasu, peaks endale otsima asjatundliku õpetaja, kelle vaimset traditsiooni ta austab. Õpetaja on kogenud ja ka ruumi koos meditatsiooni taotlusega ette valmistanud. On olemas ka lihtsamaid meditatsiooni tehnikaid, mida saab ise õppida, kuid kõige tõhusam on grupis tehtav juhendatav praktika.

  • Taotluse fokusseerimine on kindla kavatsuse ja tugeva tahtega esitatud kavatsus. Ütle mõttes endale, oma alateadvusele „Ma alustan mediteerimist nüüd“. Täie selgusega oma meeles, lihtsalt otsusta ja tee!
  • Kehaasenditest kõige levinum ja efektiivsem on lootose asend, kus lülisammas asetseb vertikaalselt maa ja taeva suhtes, et ammutada vabalt kosmilist energiat. Aga sobib ka toolil istumine. Soovitavalt poolsuletud silmad, siis on teadvus üheaegselt nii üleval kui all.
  • Meditatsiooni abivahendiks võib olla mantra (aum, om mani padme hum, cho-ku-rei), silp, sõna, lause, ümin või heli. Mandalaks kasutatakse joonist, pilti või kuju, mida vaadatakse keskendunult. Teadvusta oma hingamist: tunneta, jälgi ja kuulata, kuidas sa hingad. Võib süüdata valge küünla ja keskenduda küünlaleegile.
  • Praktiseeritakse ka erinevaid hingamistehnikaid ja tunnetatakse kehas või kokku pandud peopesades südametukseid, pulsitukseid koos keha vibratsiooniga. Kuulatakse oma rütmilise hingamise kahinaid. Alustuseks aitab ka kolmest minutist ja nii tuleks jätkata iga päev lisades kaks minutit, et olla ainult iseendaga.

Mis kasu on mediteerimisest?

Meditatsioon on iseendaga ühinemine, oma sisemise tuuma ära tundmine. Võib öelda, et ka nagu „koju jõudmine“. Kord, kui oled üles leidnud eksistentsi keskuse, siis tead, et elu on kõigest illusioon. Meil on alati olemas vabadus teha valikuid vastavalt, kuidas me oma sisemusega parasjagu tunneme. Me ei pea enam sõltuma millestki ega kellestki, me oleme täielikult vastutavad ise enda eest.
Mediteerimise oskus annab vabaduse, et me ei pea alati kusagile kaugele reisima ega kuulsaid templeid otsima. Sa ei pea omaette vaikuses olemiseks ja enda laadimiseks isegi raha kulutama. Kõik on siin samas ja sinu sees olemas! Mediteerimine annab sulle uuesti tagasi oleviku, mille olid kunagi ammu kaotanud mineviku ja tuleviku vahel edasi tagasi kihutamisest.
Kus iganes sa viibid, kas poejärjekorras, bussis või juuksuritoolis, saad võtta aja maha ja lasta päeva saginal oma peast ja kehast ära hajuda. Kui vahel tihedast suhtlemisest tunned, et oled kellessegi või millessegi lõksu jäänud, siis pärast sügavat mõtlust võivad võrgud ja müürid sinu ümbert, kui imeväel, ära laguneda. Kui kaovad illusioonid, on taas selgus sinu peas ja südames ning saad täie teadlikkusega keskenduda just sulle kõige õigematele valikutele.
Püüdkem meditatsiooniga oma “rahutu ahvi” meel kinni, rahustagem see armastusega maha ja mediteerigem terviseks!

Teksti kirjutas ja toimetas aastal 2020
Reiki Meister A. Pihlak, kes armus reiki-meditatsiooni 15 aastat tagasi.