• Ikebana – elavad lilled – on Jaapani lilleseadmise kunst.
  Tõlgituna tähendab see elava materjali seadmist vees. Ikebana kui kunstivorm on Jaapanis eksisteerinud juba 14 sajandit,
  tema juured on šintoismis ja zen- budismis.
  
  Sõnas ikebana, sümboliseerib lill inimese elu ja surma:
  
• ike – tähendab sündi ja elu ning selle  hoidmist
• hana – taime, lille
• Ikebana –  Jaapani lilleseadmiskunst sai alguse Buddhale lillede ohverdamise kombest, mis jõudis 6.saj Korea kaudu Hiinast Jaapanisse. Vastavalt legendile korjasid budha mungad tormi ja tuule poolt räsitud oksi ja seadsid need vaasidesse altarile, et säilitada neid elavatena.
  Algul tegelesid lillede seadmisega mungad, kuid juba 10 saj pärit haiku poeemides ja romaanides on juttu aristokraatidest, kelle meelisajaviiteks oli lillede vaasi seadmine ja nende imetlemine. Lilled, mis eelnevalt oli ohverdatud Buddhale, olid nüüd mõeldud kõigile inimestele imetlemiseks.
• Ikebana kunst kujunes välja  Kyotos, Rokkakudo templis, mille ametlik nimi on Shijun-Ji ehk Purpurpilve Tempel.
  Seal oli üks munk lilleseades nii osav, et algul tulid sama kloostri teised mungad tema juurde lilleseadete kohta nõu küsima, hiljem ka teiste kloostrite mungad. Munk elas Ikenobo järve ääres ja seetõttu seostati lilleseadega tegelevaid munki Ikenobo nimega.
  12. saj. kui Jaapanis läks võim aristokraatidelt samuraidele, toimusid suured muudatused elus ja ka elulaadis. Uhkete paleede asemel hakati ehitama lihtsa interjööriga maju, kus oluline koht oli kodusel altaril – tokonomal, kuhu asetati alati ka vaas lilledega.
  15.saj. lõpul kujunes välja esimene lillede seadmise stiil, mida nimetati rikka-tatebana – seisvad lilled. Üks selleaegsetest meistritest oli Sengyo Ikebono, kelle nime kannab ka vanim Jaapani ikebana koolkond.
   16.saj. lõpul tekib rangele rikka stiilile vastukaaluks lihtne ja loomulik  nageirebana – sissevisatud lilled. Stiili arengule aitas kaasa sel ajal moes olnud teejoomise rituaal, mille kohaselt pöörati tähelepanu ruumi igale detailile, kaasaarvatud lilledele.  Vaas lilledega – chabana – pidi tuletama meelde aastaaega. Chabana jaoks võeti materjal ühest või ka kahest sordist ja need asetati loomulikult nagu nad kasvaksid põllul või aias. Lihtne ja loomulik nageire sai peagi teetseremooniast sõltumatuks.
  Nageire kõrval säilis 17 saj. endiselt rikka stiil. Kirjutati rikka entsüklopeedia –  süstematiseeritud õpik, kuid sajandi lõpuks rikka populaarsus vähenes, sest reeglid tema valmistamiseks olid ranged ja materjali varumine tülikas. Nageire ja rikka stiili alusel hakkas kujunema uus stiil shoka-seika – elavad lilled. Shoka kolmele asümmeetrilisele oksale ülesehitatud vorm sümboliseeris taeva, inimese ja maa ühtsust. Shoka stiil saavutas kiiresti populaarsuse oma lihtsuse tõttu. See oli esimene stiil, millega hakkasid tegelema ka naised.
  18. saj. hakati lilleseadmiskunsti üldiseks tähistamiseks kasutama sõna ikebana.
  Suurim muudatus ikebana arengusse tuli 1860 ndatel  aastatel kui Jaapanisse jõudsid koos lääneliku kultuuriga uued ja värvirikkad  lillesordid. Arvestades moderniseerunud elulaadi, hakati uut lilleseadmisviisi nimetama moribana – kuhjatud lilled.  Moribanas võeti kasutusele laiad madalad nõud, mille põhjas kasutati kenzane – roostevabast materjalist teravate nõeltega lillehoidjat.

Mokichi Okada – Valguse Valitseja – Meishu-Sama, 1882 – 1955
Okadat kutsuti samuti senseiks oma õpilaste poolt, aga ta oli ka Reiki Meister- sensei Mikao Usui sõber ja tervendustehnika Joh Rei looja.
Ka temal oli samuraide juured ja šintoistlik taust, sündis küll vaesesse perre, kuid elu jooksul suutis ta ennast teostada nii ikebana ilukunsti kui ka vääriskivide töötlemise ja müügi alal. Okada oli tolle aja üks kuulsamaid ikebana kunstnikke, põlumajanduse arendajaid, haiku poeemide loojaid, kui ka uue ajastu religioosse liikumise ja kiriku looja. Religioonist kasvas välja Ülemaailmne Messiase Kirik: https://en.wikipedia.org/wiki/Church_of_World_Messianity

Joh Rei kanaldati Okada poolt 1926 aastal. Tehnika on Reikile sarnane spirituaalne kanaldamise praktika, kus vahendatakse puhast päikese ja tule-elemendi energiat – valgust. Pärast valgustust – satory saamist, asutas ta tervendus keskuse, kus aitas inimesi tervendada puhta valguse väega, kuid üsna pea pidi ta oma kliiniku sulgema, sest riiklik tervishoiuamet käskis tegevuse lõpetada.

Mokichi Okada loodud Shumei looduslik maaviljelus 1930
Shumei loodusliku maaviljeluse filosoofia kasvas välja keerukatest kultuurilistest ja sotsiaalsetest oludest, mis valitsesid Jaapanis pärast II maailmasõda. Shumei asutaja, naturalist, kunstiarmastaja ja filosoof Mokichi Okada, soovis kriisis olevat Jaapani toidukasvatussüsteemi muuta, kuna riigis valitses üldine toidupuudus. Looduslikus maaviljelussüsteemis nägi ta selleks võimalust, kuigi põlluharijatel oli raske usukuda, et on üldse võimalik midagi kasvatada ilma suurte rahaliste investeeringuteta ja kõrgtehnoloogilisi vahendid omamata.

Allikad:
https://www.kotli.ee/ikebana/
http://metsikaed.ee/jaapani-mahepollumajandusest

Lähen lõpmatusse ja andun ääretusele – Suur Hele Valgus!
Teen otsuse ja ehitan jumaliku reikikanali – mäletan lõpmatust.
Vajan põhja, alust, et ehitada elupaik inimesele,
millele maa on aluspõhjaks.

Usui Reiki Shiki Ryoho

MTÜ Eesti Reiki Kool liitus TAM-nõukojaga: https://tamnoukoda.ee/tam-noukoda/

Facebook-is oleme ka leitavad: https://www.facebook.com/groups/137203516292494

MTÜ Eesti Reiki Kool on loodud eesmärgil toetada inimesi sisemise kasvamise ja endast teadlikuks saamise  teel. Eesti Reiki Kool järgib Jaapanist pärit ja sensei Mikao Usui poolt loodud algupärast autentset liiniõpet, Usui Reiki Shiki Ryoho – Usui Loomulikku Tervendamise Meetodit: http://en.wikipedia.org/wiki/Mikao_Usui
Usui Reiki 1. aste põhineb Jaapani maausul shintol, mille kohaselt suheldakse nii loodusvaimude kui ka esivanemate hingedega: http://et.wikipedia.org/wiki/Sintoism
Usui Reiki 2. aste tugineb shugendo`le, mis on Jaapani  budhistlik vaimne praktika, mida järgisid mäginõiad, arendamaks oma selgeltnägemisvõimeid, et saada valgustatuks: http://en.wikipedia.org/wiki/Shugend%C5%8D

Eesti Reiki Kool ei sea mingeid vanuselisi, soolisi, usulisi ega muid piiranguid oma praegustele ja tulevastele õpilastele. Piisab vaid soovist õppida midagi uut, et parendada elukvaliteeti ja avardada  oma maailmavaadet. Reiki vaimse tehnikana on igale inimesele lihtne omandada ja samas on võimalik kasutada seda loovalt igas eluvaldkonnas ning koos teiste teraapiate ja meetoditega. Seda seepärast, et Reiki oma olemuselt on eelkõige elamisviis ehk elustiil, mis aitab saada teadlikuks endast, teistest inimestest ja loodusest. Reiki kui holistiline teraapia, aktsepteerib ja mõistab tänapäeva teaduslikku meditsiini.

Reiki Kool tegutseb Tallinnas ja Pärnus ning  meie eesmärgiks on arendada kooli tegevust töötubadena kõikjal  üle Eesti. Töötubades ja tervendamisseanssidel kasutame peale Reiki  ka teisi vaimseid tehnikaid/praktikaid. Seepärast on oodatud teiste koolide õpetajad, teejuhid ja tervendajad tutvustama oma praktikaid ja meetodeid. Reiki vaimse tehnikana on igale inimesele lihtne omandada ja samas on võimalik kasutada seda loovalt igas eluvaldkonnas ning koos teiste teraapiate ja meetoditega. Kuna ilu- ja terviseteenuste osutajad on kontaktis tööpäeva kestel väga paljude inimestega, siis reikialased teadmised teraapiavormina aitavad neil suhelda klientidega ennastsäästvamalt. Reiki kui holistiline, inimest terviklikuna käsitlev teraapia aktsepteerib täielikult tavameditsiini, seega on meile väljakutseks teha teavitustööd raviasutustes. Meie eesmärgiks on viia Reiki ja teised vaimsed tehnikad võimalikult paljude inimesteni.

Miks teeme – missioon
Reikikeskne maailmavaade esindab külluslikku elamisviisi  vaimsel, hingelisel ja füüsilisel tasandil. Kuid praegune hirmupõhine ühiskond, kus ei ole küllaldaselt raha, tööd, elamispindu, toitu, tervist, teadmisi ja armastust – on hirmul ja puudusel põhinev illusioon. See on seisund, kus kogu aeg on  millestki puudu ja selle nimel tuleb järjepidevalt kellegagi võistelda. Kõik see põhjustab rahulolematust iseendaga, mis omakorda tekitab  sõltuvuslikku asjade tarbimist,  inimestesse klammerdumist ja nii vaimseid kui füüsilisi haiguseid. Inimestest on saanud vajaduste orjad, mis on peale sunnitud ühiskonna poolt juba tuhandeid aastaid tagasi. Me ei tea enam, kes me tegelikult oleme ja kuidas oma elu elada sooviksime. Reiki abil on võimalik saada teadlikuks oma elu ja ümbritseva maailma parimate võimaluste suhtes. Tegelikult on iga inimene võimeline  looma endale just sellise elu nagu sisimas unistab. Takistuseks on vaid usk endasse, endast hoolimine ja armastamine ning julgus luua midagi enneolematut. Kuid Reikiga saab ka sellest probleemist jagu. Mediteerides ja Reiki-põhimõtteid järgides on võimalik taastada elujõud, loov leidlikkus ja elurõõm ning leida ka oma isiklik elumõte.

Minu silmad näevad head ja ainult head,
minu kõrvad kuulevad head ja ainult head,
minu suu kõneleb head ja ainult head,
minu pea mõtleb head ja ainult head,
minu käed teevad head ja ainult head,
minu süda tunneb ainult rõõmu, armastust ja ainult rõõmu, armastust!
Ja ma olen selle eest südamest TÄNULIK!

Eesti Reiki Kool 2009 (A.Pihlak)

Õpi see positiivne loits pähe ja tee sellest endale 21-päeva jooksul uus eluviis!
Tänu positiivsele enesesisendusele
hakkad sa igapäevaselt rohkem nägema ja ligi tõmbama positiivseid
inimesi ja sündmusi. Sisemine laul treenib sind emotsionaalselt intelligentsemaks, siis sa muutud kurjale immuunsemaks ja nähtamatuks. Mida rohkem keskendud heale ja positiivsele, seda tugevamaks muutub ka sinu aura. 
See on salajane energiate muundamise meetod, et kutsuda oma ellu küllust, õnne, armastust ja vägevat tervist!
Soovin, et su elu oleks lill ja, et lillel oleks küllaldaselt päikest, rammusat mulda ja muidugi ka vett! Pane hoolega ja rõõmsalt armastuse seeme mulda!

Reiki Meister Age Pihlak, 2020.

See on baasleht sündmuste postituste näitamiseks.
Sündmuste sisestamiseks mine “Postitused” jaotusesse!

Age korteris Laagris jagub piisavalt vaikust, et saaksid endasse sukelduda, millestki sügavamalt aru saada. Age mõistab hinge keerdkäike lahti seletada osavate eluliste sõnadega. Tema jaoks tähendab naiseks olemine üht paljudest rollidest inimeseks olemise juures. “Naisel on vaja saada teadlikumaks iseendast, sõbraks endaga. See aitab mõista meeste mõttemaailma ja ka inimeseks olemist terviklikult,” leiab psühholoogi haridusega reikimeister ja vabastava hingamise õpetaja. “Kui ühte rolli kinni jääda, kaoks rolli täitmise ilu ja mõnu. Võimust võtaks ego oma enesetähtsuse ja enesehaletsusega. Rolli kinnijäämine tekitab valu. Kuid iga rolli puhul on areng vältimatu, sellele ei tasu vastu seista.”
Naine ei ole ainult naine. Õpetaja ei ole ainult õpetaja. Igapäevaselt tuleb meil täita mitmeid rolle. “Inimesed, kes mu juures nõustamises käivad, on samuti õpetajad. Tänu neile olen rikkamaks saanud, nad on mu elu kaasloojad. Kui ma eralduks üksindusse, kardaksin järelikult terviklikult areneda. Teised inimesed aitavad meil ennast teadvustada.”
Väga paljud inimesed tulevad Age juurde suhteprobleemiga, mille alguspunktiks abielu, kooselu, pereelu, töö, kuum teema on ka raha. “Väline konflikt hakkab inimese seest. Kui inimene ootab tähelepanu ja armastust väljastpoolt, sõltub ta järelikult enda ümber olevatest inimestest. Heakskiitu ootav inimene ei vastuta oma elu eest, vaid on pigem teiste tõmmata ja lükata. Selline inimene on pahuksis ennekõike iseendaga.”

Totaalne vaimne nälg
Age on oma elukogemuste põhjal aru saanud sellest armastusemosaiigist, mida juhatab nüüd teisigi kokku panema. Oli ajaperiood, mil ta ootas armastust emalt, elukaaslaselt, isegi tööandjalt.
“Põletasin ennast läbi. Olin üliinimene elukaaslase, õmbleja, tütre ja ema rollis. Kogu aeg tahtsin täita teiste inimeste soove maksimaalselt, et neil oleks hea. Unustasin enda, elades teistele.”
Murdepunktiks said munasarjatsüsti võimendumine ja pankrotieelne olukord tööl, mis aitasid ennast teadvustada ja  parimal moel teostada. Age tundis totaalset vaimset nälga pärast seda, kui oli 20 aastat massõmblejana vastu pidanud.
“Olin alati kollektiivis üks nooremaid. Ühel hetkel avastasin, mis toimus: vaatasin eakamaid kolleege, paljudel neist olid kutsehaigused ja rasvunud, deformeerunud kehad. Nende käed olid nõela ja kääride käeshoidmisest konksus ja kühmulised. Mõtlesin, kas selline saab olema ka minu tulevik. Kas istun siin õmblusmasina taga ka 10–15 aasta pärast?”
Age hakkas tähele panema, kuidas koheldi inimesi õmblusmaailmas, nende kollektiivis. “Tegelikult need inimesed ise lasid ennast sedasi kohelda. Mina olin üks nendest rumalatest. Hakkasin häbenema, et õmbleja olin, kuid peale õmblemise ei osanud ma midagi muud teha. Kui keegi küsis, kuidas läheb, ütlesin napisõnaliselt: “Normaalselt.” Vältisin endast rääkimist.”
Samas pakkus õmblejatöö loomingulisust. Pinged juhtkonnaga suhtlemisel ajasid lõpuks siiski kopsu  üle maksa. Age pani tööandja fakti ette, kas too maksab ära ületunnitöö või võimaldatakse tööajast massaažikoolitustel käimist. Ta oli ainus töötaja, kes suutis korruptiivses sisekliimas esile kutsuda “puhastustule”. Selgus, et firmal ei ole tööd pakkuda ja raha napib, kuulutati välja pankrotimenetlus.
“Aitas see, et olin juba töö kõrvalt hakanud tegelema reiki ja massaažiga, olin läbi lugenud palju psühholoogilisi ja filosoofilisi raamatuid. See pani vaatama kogu negatiivsust kui üht illusiooni paljudest. Et õmblusfirma on kui lava, kus inimesed mängivad teatud rolle. Sain aru, et olin võtnud kaassõltlase ja kannataja rolli. Aga kui elu on negatiivne illusioon, siis võin luua uue, positiivse illusiooni. Järelikult võin võtta endale ka uue rolli. Nii algasidki minu enesekehtestamise õppetunnid.”
Ta lahkus areenilt võitjana. Elu andis ju selgelt mõista: on vaja edasi areneda.

Söögi kõrvale tabletid
Tööalased pinged võimendasid kroonilist haigust. “Mida nõmedamaks olukord läks, seda valusamaks läks keha, sest võtsin kõike enda ümber toimuvat liiga isiklikult. Siis olingi fakti ees, kas minna kolmandale opile või muuta midagi endas.”
Age oli 19aastane, kui talle pandi kroonilise haiguse diagnoos. “Ma ei leppinud selle haigusega, kuid ei osanud ka sellega elada,” tunnistab naine. Endometrioos on emaka limaskesta hormonaalne häire, mis tekitab valulikke menstruaalhäireid ja verejookse. “Luuletused aitasid mul sellest olukorrast välja tulla, enne kui reikini jõudsin. Luuletused kirjutasin nii-öelda lauasahtlisse ja on siiani seal enda tarbeks. Luuletasin inimestest, emotsioonidest, kuust ja tähtedest.”
Vahel olid valud nii tugevad, et tekkis reaalne katastroofioht: kuidas päevaseid toiminguid teostada? “Mine või arsti käest haiguslehte küsima. Kuid kes siis pahade päevadega haiguslehte küsib! Eks võtsin jälle valuvaigisteid. Kui hommikul üles tõusin, läks kolm ibuprofeeni korraga, sama lõuna ajal ja õhtul.”
Ka Age emal oli olnud sama haigus, aga teda opereeriti vene ajal. Ema ei läinud põhjuseni, tütar läks. Ehkki ta pidi enne üle elama kaks operatsiooni. “Esimesel korral lõigati kõht kubemest nabani lõhki, arm on siiamaani kõhu peal. Mäletan, et olin opilaual, päris kõhe oli. Tundsin esimest korda surma puudutust, tekkisid hirmud, et võib-olla on tänane päev viimane, et ma ei näe enam mitte kunagi seda sinist taevast, mis paistis opitoa aknast. Olin 20aastane.”
Munasarju tal ära ei lõigatud. Piltikult öeldes kooriti neid nagu kanamune. Hüübinud veri eemaldati munasarjadelt operatiivselt. “Operatsioon kestis kaua, kuid taastusin sellest hästi kiiresti. Elutahe on mul kogu aeg tugev olnud.”

Hirm ja klammerdumine
“Kui mu ellu tuli reiki, ei süüdistanud ma enam tavameditsiini ega oma ema.” Nende perekonnas ei olnud lähedust, igaüks toimetas omaette. “Tundsin puudust mõistmisest, lähedusest, samas klammerdusin vanemate külge. Kui lähedust, hoolivust, hellust ei saa, on laps hirmunud, käitumine muutub agressiivseks või ta tõmbub endasse, et ei jääks kellelegi jalgu, vältimaks karistamist. Mul oli väljaspool kodu hea, kuid kodus tundsin end tõrjutuna ja ebamugavalt. Ei julgenud sõna võtta, kohe järgnes ju karistus. Mul oli oma kehas tohutult ebamugav olla.”
Praegu usub Age, et valis sellised vanemad teadlikult. Selline elu õpetas talle iseseisvumist. Mitte midagi ei saa oodata väljastpoolt ega sõltuda teistest inimestest. Ta on emale ja isale nende õppetundide eest väga tänulik.
Tänu suguvõsa ja vanemate negatiivse karma mõistmisele leidis naine tee iseendasse, oma hinge aktsepteerimiseni. “Varem tundsin viha ja kibestumist, sest head läbisaamist ei ole suguvõsas kunagi olnud. Oli kadetsemine, intriigitsemine, tagarääkimine. Tänu enda sees mustrite lahtiharutamisele sain aru, et mul oligi vajalik selline suguvõsa, et läbida teatud õppetunnid.”
Kui Age emale andestas, kadus tema vastu ka viha ära. Nüüd saavad kaks naist paremini läbi kui kunagi varem. “Mul ei ole temalt ega kelleltki teiselt midagi nõuda ega oodata. Mõistsin, et ka ema polnud oma vanematelt armastust ja lähedust saanud, seetõttu ei olnudki tal mulle seda anda. Eelnevalt pidin mina mõistma, viha lahustama, talle andestama, suguvõsale andestama. Sellega andsin emale võimaluse, et temagi andestaks. Andestamine olevikus mõjutab minevikku ja tulevikku nii peenenergeetilises kui ka füüsilises maailmas.”

Needsin naiseks olemist
Age on saanud aru, miks tal oli vaja operatsioone kogeda. Eks ikka sisemise viha pärast.
“Mäletan, et kui operatsioonile läksin, olin iseenda peale tohutult tige, needsin naiseks olemist,” meenutab Age. “Ei saanud aru, miks mind on karistatud, et olen sündinud naisena – sellist piina, ebamugavust ja valu taluma. Mu naiseeskuju oli ema, ka ema ei tundnud ennast oma kehas hästi. Ta ei olnud aktsepteerinud naiseks olemist.”
Naiseks olemise aktsepteerimise võis teha keerulisemaks seegi, et eelmises elus oli Age munk. Kui ta käis regressiooniteraapiat tutvustaval seminaril, nägi naine meditatsiooni ajal, kuidas ta tegi mungana ühele surnud mehele viimset võidmist. Pilt oli värvitu, ei midagi ilusat ja rõõmsat.
Eelmisest elust päritud mehelik-mungalik mõtlemine ja negatiivsed suhtemustrid praeguse elu lapsepõlvekodust ei pannud Aget ka emadust soovima.
“Esimesest opist oli vist paar aastat möödas, olin 23, kui mu arst ütles, et võiks mõelda lapsesaamise peale. Soovitas viljatusravi. Mul lasteisu ei olnud. Viljatusraviga ei viitsinud ka tegelema hakata, lükkasin arsti soovituse eemale,” tunnistab ta otsekoheselt.
Möödus natuke aega ja lapseteema hakkas siiski hinges pakitsema. “Ühel õhtul voodis olles tundsin, et pean käed kokku panema palveasendisse. Rääkisin kellegagi üleval pool: “Palun saada mulle laps õigel ajal.” Ma ei teadnud, mis ajal – lihtsalt õigel ajal. Soovi esitamise ajal oli kehas hästi soe ja mõnus tunne. Samas oli naljakas ja natuke häbi ka, et mina kui üdini ateist jumalalt abi palun.”
Parajasti oli käes kevadine aeg, kui Age taotluse esitas. Siis tuli periood, kui ta käis koos elukaaslasega järjest mitmeid nädalaid jooksmas. “Iga kord kui jooksed, keha ju rapub, vibratsioon äratab keha üles. Jooks lõppes sellega, et mul lõi kõhu täiesti lahti. Mõtlesin, et ju need opijärgsed liited kehasisemuses joostes nihkuvad ja muudavad asendit.”
Mõne aja pärast tundis Age, et on paha olla, neerud vaevasid ja põis oli hell. Ta läks perearsti juurde, perearst tegi uuringud, kirjutas kanged neerutabletid. “Võtsin mitu nädalat tablette, kuid midagi paremaks ei läinud. Kui läksin naistearsti juurde, öeldi, et on toimunud ime: olete rase!  Tuli ainult loota, et loode on terve ja pole tugevatoimelistest tablettidest kahjustatud.”

Poeg tervendas sisemist last emas
Age käis iga kuu analüüse andmas. Viiendal kuul tekkis raseduse katkemise oht. “Töötasin õmblejana edasi, kuid loode ei talunud õmblusmasina vibratsiooni. Aktiveerus sünnitusprotsess. Olin haiglas paar nädalat säilitusel, arstid mind enam tööle ei lubanudki. Laps sündis paar nädalat enne tähtaega. Arst ütles, et see on imelaps. Sama arvan ka mina.”
Pärast mitmeid ravikuure ja operatsiooni sündis eluterve beebi. Täna on Hans 15aastane ja käib rõõmsalt koolis.
“Emaks olemine on mulle palju õpetanud – suhtlemist nii poja kui ka oma sisemise lapsega. Mu sisemine laps oli haige ja valulik, kuid tänu pojale hakkasin seda armastama. Kui ma kolm aastat pojaga kodus olin, oli see vaid rõõm.”
Nüüd aitab Age neid naisi, kes lapsi ei saa. Viimasel ajal on tulnud nii mitmedki 20–40aastased viljatud õrnema sugupoole esindajad abi küsima. “Üks viljatuse põhjustajaid on nüüdisaegne meesenergial ja hinnangutel põhinev ühiskond. See on agressiivne ühiskond, millega naised ei suuda kohaneda. Tihtilugu ei suuda nad  keskenduda naiseks olemisele, kuna enda kanda on võetud mitmeid erinevaid rolle. Neil tuleb õlg õla kõrval meestega võidelda töökoha, palga või alimentide pärast,” selgitab elutark naine.
Age teeb abiotsijatele vabastavat hingamist, reikit või holistilist nõustamist. Vestleb inimesega ja mõistab kohe, kas inimene on endast teadlik või mitte. “Ilusa ja rohke jutuga püütakse petta nii ennast kui ka teisi. Tehakse kõik selleks, et ennast mitte muuta. Sõnavulin on ego kaitse.”
Kuid sellised abiotsijad petavad vaid ennast. “Paljud inimesed tegelevad pigem teiste inimestega, kuna endasse vaatamine nõuab aega, süvenemist ja julgust. Kui inimesed tegeleks endaga, ei jääkski aega ja tahtmist kaasinimeste elude elamiseks. Olen aru saanud, et tööd iseendaga jagub surmani.”
Elu põhineb suhestumisel. Kui mingi suhe või kontakt on negatiivne, teadvusta, miks tunned negatiivsust, miks tunned vastumeelsust. “Järelikult tuleb kõrvaldada takistused, kuid takistused eelkõige enda seest ja seejärel enda ümber. Esitada endale küsimus, kuidas sündmus minusse puutub. Milleks ja kas mul seda vaja on? Kas vastutan jätkuvalt ainult oma elu eest või olen jälle võtnud enda sisse kaaskondlaste emotsioonid?”

Probleemide tagamaa – üksildus
Üksildus- ja eraldustunne on inimestesse kui programmeeritud ja seda eelkõige linnas elades, leiab Age. “Toimub ohjeldamatu inimeste, loomade, asjade ja informatsiooni tarbimine. Ükskõik kui palju soove on täidetud, mõne aja pärast tuntakse end taas üksildasena. Müra ja tihe suhtlemine linnas võõrandab inimest endast. Kui inimesed tunneks ennast osana maailmast ja tekitaksid ise enda sees armastustunde, kaoksid sõltumised teistest inimestest, asjadest, liigsöömisest, mõnuainetest, alkoholist ja meelelahutusest. Sõltuvus on tingitud sellest, et inimesed on hinges üksildased  ja eraldatud, kuid janunevad tohutult armastuse järele.”
Erinevad sõltuvused on põhjustatud sakraaltšakra ehk isikliku elujõu keskuse blokeeringust. Sel inimesel on vähe elujõudu, ta püüab seda saada igal võimalikul moel väljastpoolt. Ta ei suuda aru saada, et energiat saab genereerida ja transformeerida enda sees, tõmmata vaimsete tehnikate ja praktikate abil universumist.
“Peenenergeetilise käsitluse põhiselt ei lõpe inimene nahaga. On ka juba teaduslikult tõestatud aura olemasolu, mõtete telepaatilist ja füüsilist reaalsust mõjutav jõud. Inimene on piiritu olemisega, kuigi näiliselt füüsilise kehaga justkui üksinda. Ometi mõjutab ta ikkagi mentaalsel ja peenenergeetilisel tasandil kogu universumit. Seda, mida oma peas mõeldakse ja kehas tuntakse, saadetakse järjepidevalt nii peenenergeetiliselt kui ka käitumise abil signaalidena teistele inimestele ja kogu universumisse. Maailm kuuleb ja teab, mida mõtled ja tunned. See teadmine panebki mind oma elu eest vastutama.”
Age on endaga palju tööd teinud. Selle resultaadiks on rõõmustav tõsiasi, et kui ta kuu aega tagasi naistearsti juures käis, andsid analüüsid teada, et nii head füüsilist seisundit ei ole varem olnud. Naise hing lausa särab, kui ta poolvaikselt sõnab: “Arst tegi ultraheliuuringu ja ütles, et nii ilusaid munasarju kui praegu pole kunagi olnud…”

Nädala Alkeemik: ANTI KREEM
allikas: Alkeemia,
Hallo, Kosmos! 19.01.2012
Reiki meister ja laevaehitaja Anti Kreem räägib terveks olemisest ja reikist, viikingitest, päkapikkudest ja alkeemiast.

Millega Sa igapäevaselt tegeled?
Olen enda jaoks leidnud sobiva tasakaalu, kolm päeva nädalas teen  IT-tööd tarkvara konsultandina firmas ALSO EESTI AS, ülejäänud aja sisse mahuvad reiki ja muud enesearendamise meetodid,  viikingilaevade ehitamine ja muud huvitavad tegevused. Mõned aastad tagasi sai loodud ka eraldi MTÜ Eesti Reiki Kool, mille eesmärgiks on pakkuda võimalikult paljudele inimestele võimalust ise teha midagi enda jaoks, tegeleda oma teadlikkusega ja oma terviklikuks- ja terveksolemisega. Eestis on juba pikemat aega levinud erinevad enesearendusmeetodid – shamaanitöö, jooga, Silva meetod, Tensegrity jne. Alles viimase kümne aasta jooksul on reiki saanud Eestis laialdasemalt tuntumaks. Ise olen reikiga tegelenud viimased 8 aastat, seda teistele õpetanud siis juba 7 aastat.Reiki  on lihtsalt üks hea ja lihtne, samas väga tõhus ja toimiv meetod. Olen õppinud ja kasutanud erinevaid tehnikaid, alates siis Tolteekide Tensegrity praktikatest, mis Carlos Castaneda raamatutes on kirjas. Seda olen teinud teadlikult, enda teadvuse, vaimu ja keha äratamiseks. Olen ka šamaanitööd, Matrix-it, tai massaaži ja teisigi erinevaid enese ja maailma avastamise meetodeid ning tehnkaid uurinud ja katsetanud. Olen tegelenud ka erinevate võitluskunstidega, nii lääne kui ida poolt tulnutega.

See kõik on aidanud mul mõista ja teadvustada, niiöelda enda jaoks pilti kokku panna nii endast kui maailmast enda ümber. Reiki puhul on hea just see, et tegemist on väga lihtsa meetodiga, mida on lihtne õppida, igapäevaselt kasutada ja ka edasi anda. Tavaliselt inimesed ei taha hästi uskuda, et üks asi nii lihtne on. Keerulised asjad tunduvad kuidagi usaldusväärsemad ja tugevad. Tegelikult tõhusad asjad ongi lihtsad. Samas muidugi ei saa öelda, et mida lihtsam, seda tõhusam, päris nii see ka ei ole.

Reiki kohta arvatakse tihti, et tegemist on ühe massaažiliigiga. Kas reiki on massaaž?
Jah. Mingis mõttes see ongi ju massaaž – energiamassaaž. Ta on võrreldav massaažiga, kuna teda tehakse massaažilaua peal, hubases ruumis, mõnusa muusika saatel, inimene naudib seda ja on lõdvestunud olekus. Tuleb enamvähem sama välja. Vahe ongi ainult see, et üks massaaž on suunatud otseselt füüsilisele kehale ja teine  on suunatud energiakehale. Inimese energiamustrile ja informatsioonile, mis seal sees on.

Kas reikist saab abi igasugustele hädadele või on midagi, millele ei saa? Kuidas tervendamine toimub?
Reiki on algselt mõeldud olema enesearenduse ja vaimse arengu meetod. Igasuguse vaimse töö – jooga, šamaanitöö, reiki jne puhul kaasneb paratamatult ka tajude avardumine, iseenda ja siis ka maailma parem mõistmine ning selle läbi ka võime teisi aidata. Reikis me anname inimesele kala asemel õnge. Õpetame inimese ise ennast aitama, nii mentaalsel kui füüsilisel tasandil. Oma reiki kursustel ja praktikapäevadel me õpetamegi, et kõigepealt tuleb iseennast aidata. Alles läbi selle, kui ma olen ise terve, energiat täis ja iseendaga tasakaalus, leidnud üles harmoonia ja armastuse enda seest, alles siis saab ka teistele midagi anda.

Reiki ei tervenda otseselt inimese füüsilist keha, ta tervendab ja harmoniseerib inimese energiaid, energeetilist olemust, sealhulgas ka mõttemustreid, lisab elujõudu. Kõik algab tegelikult ju mõtlemisest ehk peast. Piltlikult öeldes – kala mädaneb peast, inimene ka. Inimesi saab õnneks aidata teistmoodi mõtlema õppida, teadlikult oma mõttemustreid muutma õppida. Tegelikult ei tee ju keegi otseselt kedagi terveks, inimene tervendab ennast ise. Kui ta ei oska või ei suuda, siis võib talle selleks tuge pakkuda aga kui ta ise tegelikult terveneda või terve olla ei taha, siis ei saagi terveks, siis ei saa ka keegi teine aidata.

Reiki on mitmes mõttes väga sarnane vanade muinas-eesti tervendamise meetodite ja tehnikatega. „Reiki“ on küll nüüd selle tehnika jaapanikeelne nimi aga tegelikult on seda vanal ajal nimetatud ka lihtsalt kätega tervendamiseks, käte pealepanemiseks, haiguse ärapuhumiseks ja ka tarenukule hinge sissepuhumiseks. Pannakse käed peale ja lastakse heal energial ja elujõul voolata teise inimese või ka mõne asja, olukorra sisse.  Tervendamiseks kasutatakse universumi eluenergiat, mitte oma isiklikku elujõudu. Siin on puhas kontseptsiooni vahe, küsimus on selles, et oma isiklikku elujõudu ära andes ollakse pärast tühjad ning tuleb ennast taas laadida, sest muidu on oht haigeks jääda. Pigem tasub lasta sellel energial, mis on nagunii meie ümber olemas – niiöelda universumi eluenergial, endast läbi voolata, seejuures saame ise harmoonilisemaks ja tervemaks ja saab ka see, kellele või millele me seda vahendame.

Kas selleks, et reiki mõjuks, peab sellesse uskuma?
Reiki mõjub nii ehk naa, küsimus on selles, palju inimene vastu võtab ja kui tundlik ta on, et seda energiat tajuda. Reiki harmoniseerib, muudab kõike, mida ta puudutab, selle poole, milliseks see on mõeldud algselt olema. Minu arvates inimene on algselt mõeldud olema rõõmus, elutahteline, energiat täis, õnnelik, loominguline, mänguline, loov, positiivselt oma elu elav ja oma õppetunde õppiv, endast teadvel olev. Sest kui ma endastki teadvel ei ole, kuidas ma saan ümbritsevast teadvel olla, kui ma ennastki ei mõista, kuidas ma saan teisi mõista? Kõik käib läbi enda. Reiki reegel nr 1 on – ise kõigepealt. Endale kõigepealt reikit, ise kõigepealt ennast korda, igas mõttes ja siis võib vaadata, kas ma saan ja tahan ümbritsevaid aidata. Ei pea aitama. Mitte midagi ei pea. Aga võib kui on selline tahtmine ja tunne, et see on hea ja õige.

Korraldate Reiki Kooliga ka Tervendamise Päevi. Mida põnevat te seal teete ja kes sinna osalema oodatud on?
Selline nimi – Tervendamise Päev, on meelega pandud, et oleks natuke intrigeeriv. Asja sisu on tegelikult ju terveks olemises, mitte niivõrd selles, et keegi väljastpoolt tuleb ja muudkui aitab ja  tervendab. Inimene peaks eeskätt ise ennast tervendama. Siis räägimegi tervenemisest ja terveks olemisest inimestele, ka nendele, kes ei ole kokku puutunud erinevate vaimsete tehnikatega ja tervendamise meetoditega. Terve päev on erinevad loengud, seminarid ja praktikad. Inimesed saavad ise proovida omal nahal, kuidas toimub reiki seanss, kuidas neile sobivad erinevad massaažid jne. Kaasame palju erinevaid huvitavaid valdkondi ja inimesed saavad neid kõiki kohapeal proovida. Neid praktilisi Tervendamise Päevi on praeguseks toimunud juba kolm korda.  Aastas korraldame neid kaks korda ja ka sellel kevadel, aprillis, teeme jälle selle aasta esimese Tervendamise Päeva. Neid päevi teeme Arigato spordiklubis, sest see koht sobib reikiga ja terveksolemisega hästi kokku.

Reiki baseerub  erinevatel jaapani meetoditel ja tehnikatel, millest ta siis kokku pandud on. Tervendamine on lihtsalt üks reiki praktikatest ja väljunditest, see kaasneb automaatselt enesest teadlikuks saamise ja endaga töö tegemisega. Aga energiate tajumisest ja nägemisest niipalju, et Mikao Usui , kes reiki süsteemi kokku pani, ütles kunagi välja, et reiki on tegelikult selgeltnägemise treening. Selgeltnägemine siis küll mitte ennustamise mõttes. Pigem endast teadvele saamises osas ja võime osas näha asju nii, nagu nad tegelikult on – energeetilisel  ja informatsiooni tasandil.  Võime näha „kardina taha“, selle kardina, mida me igapäevaseks reaalsuseks nimetame.

Milliseid enesearendamise või tervendamise tehnikaid Sa veel valdad ja kasutad?
Ma kasutangi tegelikult mitte ainult reikit, vaid muid asju ka, tunde järgi ja kuidas vaja on. Vahel tundub mõni šamaanivõte hea. See on nagu tööriistakohver, kuhu ma olen kogunud minu jaoks sobivad tööriistad, millest peamine komplekt on reiki komplekt oma vahenditega. Seal kõrval on aga ka muid, mida ma olen proovinud ja mis minu jaoks tõhusalt töötavad. Kuigi, mida aeg edasi, seda enam saan aru, et tegelikult nad kõik teevad ju sama asja.  Mis ma ikka kogu aeg neid nö tööriistu juurde kogun sama asja ära tegemiseks, kui mul on vajalikud asjad või oskused juba olemas. Ma ei näe mingit põhjust oma hästi töötavaid tööriistu välja vahetada. Kui ikka tööriist – tehnika või meetod töötab ja on hea, siis kasutan edasi.  Mis ei tähenda muidugi seda, et kui ilmub mingi uus ja tõeliselt tõhusam tööriist, et seda ei võiks kasutusse võtta. Pealegi peab endal huvitav ka olema.

Kas selline maagiline tervendamine nagu reiki ja muud praktikad seda teevad, on sama, mis võlumine või nõidumine?
Vanasti pimedal keskajal või valgel keskajal, kuidas keegi seda kutsub, nimetati seda kõike, millest aru ei saadud, nõiduseks ja nõiad saadeti tuleriidale. Nõidus on ju tegelikult inimesi saatnud koguaeg, nõiduseks nimetakse lihtsalt seda, mida inimesed ei mõista. Nõia jaoks ei ole see nõidus, nõia jaoks on see lihtne ja töötav praktika. Ta teab, et kui ta teeb seda, siis juhtub see ja kui ta teeb toda, siis juhtub too. Kogemus ja praktika. Seda anti vanasti põlvest põlve edasi ja tihtipeale oli selliste „salateadmiste“ edasiandmine keelatud isegi surmaähvardusel. Oli keelatud saladusi asjasse mittepühendatutele avaldada. Tänapäeval tuleb järjest rohkem neid saladusi avalikuks ja järjest rohkem inimesi saab teadlikuks. Informatsioon liigub kiiresti ja peaaegu piirideta. Inimeste teadlikkus kasvab hästi kiiresti ja see ongi seesama ülemineku protsess järgmisse tasandisse. Me elame igatahes huvitavatel aegade. See on nagu vana Hiina needus – et sa sünniksid segastel aegadel. Segased ajad on ju kogu aeg olnud. Kogu aeg on huvitav olnud. Oleneb muidugi jälle, kuidas võtta. Alati on neid, kelle jaoks on klaas pool tühi aga õnneks ka palju neid, kelle jaoks on klaas alati pool täis. Aga selle juures on oluline teadvustada, kuidas ma ise neid asju näen, kuidas ma ise tahan võtta seda. Sellest ju kõik algabki. Võtmesõna on jällegi teadlikkus, iseendast teadvel olemine. Ilma selleta ei saagi ennast ja oma arusaamist arendada.

Kuidas Sa jõudsid selleni, et hakkasid viikingilaevu ehitama?
Kui nüüd algusest peale rääkida, siis ma olen eluaeg ju IT-mees olnud. Ja IT-mees on tore olla, see maailm on hästi huvitav, ka omamoodi maagiline aga vahel tuleb selline tunne peale, et midagi on ju ikkagi veel. Ning vahel on oma käega midagi hästi hea teha. See viikingi asi sai alguse täiesti juhuslikult, võiks öelda, see tuli minu juurde ise, nagu reiki ja paljud muudki asjad mu elus. Mulle tuli 2005 aasta suvel ootamatu pakkumine ühineda  Euroopa noorte projektiga Euro-Viking, mis oli viikingilaevade ehitamise ja nendega sõitmisega seotud. Alguses läksime Saksamaale Wismari sadamasse ja sealt siis sõitsime kaks nädalat kahe Saksamaal tehtud viikingilaevaga Poola, Elblagi, mööda Läänemere rannikut. Ja oli tore, hakkas meeldima. Samas, kui hästi järgi mõelda, siis juhuseid ju tegelikult polegi, kõik, mis toimub meiega, on mingil põhjusel meie ellu tulnud ja millekski vajalik.

Mis Sind kogu selle viikingilaevade ja viikingiteema juures kõige rohkem köitis?
Asi ei olnudki niipalju neis laevades vaid selles, milliseid võimalusi nad pakuvad  meeskonnatöö treeninguteks ja erinevateks kogemusteks. Kui sa ikka oled ühes paadis, siis seda paati liiga palju kõigutades juhtub kõigiga, kes on samas paadis, sama – kõik kas kukuvad üle ääre või paat läheb vett täis ja põhja. Samas, kui on raske olukord, näiteks laine läheb suureks ja on vaja aerud kätte võtta, siis kõik aerutavad. Aega vaielda ei ole, käsuliin peab olema selge  ja igaüks peab täitma täpselt oma kokkulepitud rolli. Purjelaeval, sellisel algelisel nagu viikingilaev on, on üsna vähe vaja, et nö valede liigutustega ta lihtsalt ümber ajada. Ja mitu miili kaldast, mere peal ümber minna, ei tahaks. See kõik kehtib ju ka igasuguses meeskonnatöös samamoodi.

Kusjuures see laev veel läheb põhja kogu täiega, sest tal on purjega sõitmiseks üldjuhul ballast peal. Purjega sõitmiseks pannakse viikingilaeva põhja kivid, 12 m pikkuse laeva puhul on see ballast umbes 600 kilo kive.  Ballast on siis selleks vajalik, et laev istuks sügavamal vees kui tal piisavalt kaupa või sõitjaid peal ei ole. Kui laev on liiga kerge ja liiga veepinnal, siis ta ei seila hästi purjega, pole nii hästi juhitav ning võib lihtsamini ümber minna. Viikingilaevadel oli erinevaid tüüpe, vastavalt selle järgi, milleks neid kasutati. Üldisema liigituse järgi olid sõjalaevad, kaubalaevad ja ka universaallaevad, millega veeti nii kaupa kui käidi sõjas.

Ballastikivid laaditi sihtsadamas enne kauba pealevõtmist maha või siis müüdi sinna sadamasse, et järgmine mees, kes tahtis tühjalt tagasi sõita, sai osta need kivid omale laevale ballastiks. Selline kivivahetus käis. Sellepärast võib veel praegugi leida erinevates muistsetes sadamakohtades väga erinevate maailmajagude kive.
See võimalus, mida need viikingilaevad sellel Läänemere viikingiretkel pakkusid, see oli selline baasplatvorm , mille peal ühiseid tegevusi luua. Erinevaid  viikingitegevusi – vibulaskmine, kirvevise, lõkke ääres telgis elamine jne.  Siis tuligi see mõte, Eestis on ju ka oma viikingid olnud, kes olid omal ajal Läänemerel väga tuntud ja kardetud sõdalased ja meresõitjad.

Eestist on leitud kahe vana viikingilaeva säilmed. Need leiti Saaremaalt, Salme küla koolimaja kõrvalt. See on Eesti mõistes suur leid, tegelikult on see isegi terve maailma mõistes suur leid, hästi omanäoline. Palju neist laevadest muidugi järgi jäänud ei olnud. Soomest, Rootsist, Taanist ja Norrast on ka leitud mõne viikingilaeva säilmed. On leitud nii matusteks kasutatud laevu kui ka merepõhjast muda seest uppunud või ründajate vastu lahe kaitseks uputatud laevu.

Sa elasid kaks aastat Islandil. Mis Sa seal tegid?
Aastal 2006 läksin Islandile. Eestis polnud veel toona valmidust viikingilaeva ehitamiseks. Islandi kohalikud viikingiklubi liikmed, kellega tutvusin euro-Vikingi retkel, olid aga plaaninud, et ehitavad laeva. Sain selles projektis osaleda. Kaks aastat elasin Islandil, valmistasime laevaprojekti ette.  Ehitamiseks vajalik materjal tuli Eestist, sest Islandil puid ju ei kasva. Seal on isegi selline nali, et kui metsas ära eksid, siis tõuse püsti. Sealne mets on selline vöökõrgune põhjala kase võsa või pigem põõsastik. Hästi huvitav oli seal. Ehitasime siis laeva valmis kahekesi koos kohaliku viikingientusiastiga ja nõu saime ühelt kohalikult paadimeistrilt, kes oli ka juba üle 90a vana ja kes veel mäletas, kuidas Islandil puulaevu ja -paate tehti. Me ju ise ei olnud enne paatigi ehitanud, muidugi on ju õpikuid ja teoreetilised teadmised olid meil olemas aga praktilist kogemust ei olnud. Seega küsisime nõu ja hakkasime tegema. Tegelikult ei olnudki hullu midagi, huvi ja õppimise küsimus. Tehes õpibki kõige paremini.

Kuidas Islandil lood trollide ja päkapikkudega on? Sealses folklooris on nad omal kohal aga kas Sina ka mõnega kohtusid?
Islandil on sellised oma nõiad või vanad nägijad, kes tegelevad päkapikkude ja trollidega. Suured legendid on nende kohta ja omad kivid ja kaljud, mille sees nad elavad. Mina isiklikult trolle ei näinud, nad pidavat ainult öösiti väljas käima.

Aga päkapikkudega olen jännanud küll. Siis oli selline lahe juhus, et puurisime suure kaljurahnu  sisse auke,  et paigaldada ümbrust tutvustavaid infotahvleid. Selleks, et seda infotahvli raami kivi külge kinnitada, pidi neli auku kivi sisse puurima hästi suure ja võimsa kivipuuriga, mis on professionaalide tööriist ja põhimõtteliselt eluaegse garantiiga, selline tõsine tükk. Selle kivi kohta teadsid kohalikud aga rääkida, et seal sees elavad päkapikud. Nuta või naera. Mis ma sain, esimesest august natuke puuritud, kui puur lihtsalt läks pehmeks nagu plastiliin. Väänas pooleks ennast.  Kohalikud, kelle käest me seda puuri laenasime, ütlesid, et see pole võimalik ja sellist asja ei saa olla. Andsid meile siis teise puur, see läks ka katki. Me ei saanudki enne puuritud, kui pidime tegema väikese rituaali ja päkapikud välja meelitama kivi seest, naabruses asuva teise suure rahnu sisse. Selleks oli vaja küpsised. Peale seda said kõik augud puuritud. Mine siis nüüd võta kinni. Silmaga otseselt ju neid ei näinud, mingi taju võib-olla oli, et keegi seal sebib aga mis nad täpselt on, ei tea. Mõned näevad neid väikeste mehikestena ja mõned energiakogumitena, erinevat värvi helendavate kerakestena hõljumas, erineva suuruse, värvi ja võnkesagedusega. Islandil on juhtumeid, kus isegi tee ehitamine jäetakse seisma ja tehakse tee ringi ümber mingi suure kalju, sest seal sees elab keegi.

On lugusid, kus räägitakse, et kui sellist kaljut hakati lõhkuma, siis hakkasid kõigepealt masinad lagunema, siis inimesed viga saama, kuni keegi sai lõpuks lausa surma. Peale seda jäetud see kalju rahule ja tehtud tee ümber kalju. Tuttav olukord ju ka Eesti muistenditest?

Islandil on hästi puhas loodus, seal on kohti, kus mäed „hingavad“ ja neid kohti on palju. Igas sellises kohas on omamoodi energia, mida on võimalik lausa füüsiliselt tunda ja mida saab kasutada enda tervendamiseks ja laadimiseks.

Kui palju  viikingilaevu Sa Eestis oled juba jõudnud valmis ehitada?
Siis sai sealt Eestisse tuldud ja asjad hakkasid nii minema, et mulle käidi välja idee- teeme Käsmu meremuuseumi juurde viikingilaeva. See oli siis minu ehitatud laevadest Eestis esimene, laeva nimeks sai Aimar. Järgmised viikingipaadid tulid tegemisele Nõval – Thule ja Neive.  Viikingitel pole traditsiooni, et laeval peab naise nimi olema, pigem olid neil võimsad või ähvardavad nimed. Käsmu Aimar ja Nõva kaksikud viikingipaadid sõidavad ilusti merd ja oleme teinud Eesti viikingitele (Eestis on mitmed muinas-ja viikingite võitlusklubid) seal treening- ja purjelaagrit. Õppisime seal koos viikingipurjega purjetama. Viikingilaevadel-paatidel oli teistsugune puri kui tänapäevastel jahtidel. Toona kasutati raapurje ja sellega seilamine, eriti vastutuult ehk tihttuules, on midagi muud kui tänapäevaste alustega. Seal, kus ma praegu järgmist laeva ehitan, Kiruveres, Paunküla veehoidla juures, on ka muinasküla ja seal tehakse igal suvel traditsiooniliselt muinaslaagrit. See uus laev tuleb suurem kui senised Eestis ehitatud viikingilaevad. Suve algul läheb vette. Olen varasemad laevad ehitanud Norra laevade järgi aga nüüd Kivuvere laev tuleb Rootsi viikingilaeva leiu järgi.

On Sul ka plaan minna suuremale laevaretkele viikingilaevadega?
2013. aastal võiks Eesti viikingilaevastiku kokku võtta ja teha sellise ühise retke. Kasvõi sõita näiteks Saaremaale või Hiiumaale. Veel on tulevikus plaan võtta kampa ka Skandinaavia viikingid ja varjaagid Venemaalt ning minna Konstantinoopoli peale. Tagasi viikingiaega, tegema uuesti läbi viikingiretke mööda toonaseid sõja- ja kaubateid. See saab kestma ilmselt kevade keskelt sügise keskele ning praegune plaan on minna läbi euroopa. See projekt on alles ettevalmistamisjärgus aga kindlasti kuuleb sellest varsti veel.

Mida Sinu jaoks tähistab kõik see viikingitega seonduv?
Viikingielu annab mitmekülgse ellujäämise- ja käsitööoskuse ning  teadmise ja kogemuse, kuidas riideid tehakse ja mismoodi olid valmistatud tolleaegsed  toidunõud, ehted ja relvad. Kõik on hästi naturaalne, enamasti tehtud leidude järgi. See on hea, kui vahel viskad selga linase särgi ja püksid, tõmbad peale villase umbkuue. Teed lõket ja sõidad viikingipaadiga. See on hea vaheldus. Muinasmaailma taaskehastamine ja minemine esiisade olemisse sisse. Saada aimu, mis tunne on ja kuidas siis oli elada.

Nii ma olen mõelnud ka, et miks ma neid viikingilaevu ehitan praegu – ma teen seda nii enda kui ka teiste rõõmuks. Annan oma panuse ja saan luua platvormi, alust, mille peale annab, kas siis minuga koos või minuta, igasuguseid tegevusi edasi arendada. Et oleks, kus teha ja mida teha, süvendada looduses olemise huvi ja lihtsalt üksteisega teisel tasandil suhtlemist.

Mida Sina arvad aastast 2012? Kas toimub mingi energeetiline üleminek teise tasandisse?
Mina usun, et see liikumine on ammu alanud, protsess on juba käimas. Ei ole küll sellist tunnet, et midagi hirmus murrangulist juhtuks nüüd järsku. Küll on siin ka juba järgmisi aastaarve välja hõigatud, näiteks aasta 2027, siis peaks olema järgmine tõsisem murrang kõrgenenud teadvuse poole. Ma neid kanaldajaid väga tõsiselt ei võta, selles mõttes olen pragmaatik, et juhindun enamasti ikka sellest infost, mis ma ise tajun ja saan. Neid eriarvamusi ja vandenõuteooriaid on ju nii palju, et kui kõiki neid uskuma jääda, siis lõpuks ei tea enam üldse, mida  või keda uskuda. Eks nad sellega ka mingimääral manipuleerivad, et inimesi segadusse ajada. Enamus igasugu vandenõuteooriatest on ju meelega tekitatud. Aga no see on ka juba omaette vandenõuteooria, kuidas vandenõuteooriaid tekitatakse.

Milline on Sinu kokkupuude alkeemiaga? Kas tarkade kivi on olemas?
Olen alkeemiaga kokku puutunud erinevaid seadmeid tehes, elektroonikat ja moodsaid tehnoloogilisi vahendeid kaasates.  Alkeemikute Püha Graal oli tarkade kivi ehk ormus ehk orme. See on siis orbitaalselt ümber paigutatud elektronidega monoatomaarses seisundis olev kuld. Tarkade kivi ei ole kivi, see on pulber. Seda saab segada veega ja siis see on elu eliksiir, mis toimib inimesi noorendavana, tervendavana ning on kõiki haigusi võitev substants. Nagu reikigi, ainult, et füüsilises vormis nähtav. Tal on ka omadus leviteerida ja võnkesagedust tõsta kõvasti. Ormust saab teha kullast. Selleks on erinevad protsessid. Kuid ka maa hingab tarkade kivi, seda saab koguda mullast või veest. Mõned allikad on tervendava väega, sest seal on ormust sees. Seda saab sealt veest ka kontsentreerida kas siis elueliksiiriks või pulbriks – tarkade kiviks.

Ormust on uuritud ka teaduslikult . Ta leviteerib ja paneb leviteerima ka kõik selle, mida ta puudutab. Selleks, et ta leviteeriks ehk gravitatsiooni eiraks, on vaja teda teatud temperatuurini kuumutada. Ta haihtub otseses päiksevalguses heleda sähvatusega. Tal on ka omadus teatud temperatuuril kaduda ehk minna teise dimensiooni. Sellega oli tehtud katse, kus pandi kuhjake ormust ahju, kuumutati teatud temperatuurini ja mingil hetkel ta lihtsalt haihtus. Algul mõeldi, et ehk ta lihtsalt põles ära. Kuid kui temperatuur alanes, siis ilmus ta jälle nähtavale. Täpselt ei saadudki aru, mis toimus, kas ta muutus nähtamatuks või läks ta mingisse kõrvaldimensiooni. Seda selgitamaks, mis toimus, kui ta ära kadus,  aeti ormuse kuhjake nö laiali aga uuesti nähtavale ilmudes oli ta samasuguses kuhjas nagu algul. Seega ta ei muutu nähtamatuks, vaid „käib ilmselt kuskil ära“. Ta annab ka inimesele võime kasutada teisi dimensioone. Seda meetodi tunti juba vanas Egiptuses. Vaaraod kasutasid seda suhtlemiseks kõrgemate olendite, jumalatega ja teiste dimensioonidega. Toimus see nii, et neile pandi leiva sisse ormust. Need olid püramiidikujulised pätsikesed, templites on näha ka joonised, kuidas vaaraodele viiakse püramiidikujulisi leivapätsikesi peo peal. Seda leiba häälestati, ta sai valguse häälestuse, et ta tööle hakkaks.  Siis ta söödi sisse ja saadi kontakt jumalatega, selle tarbimisega kaasnesid igasugused „üli“võimed, saavutati väga pikk eluiga jne.

Kas Sa ise oled ka ormust kasutada proovinud?
Ise olen ka kokku puutunud ormusega ja  teinud sellest elueliksiiri ehk siis lahustanud ormust vees. See oli küll teistmoodi kui tavaline vesi. Seal sees tekkisid aegajalt iseeneslikud pöörised. Vesi ise nägi välja selline sinaka, õlija varjundiga,  sellel oli pisut piimjas helk ja ta maitse oli kurgulaes tunda magus. Kas ma sellest nüüd nooremaks ka muutusin, vot ei oskagi öelda. Pole selle valdkonnaga väga intensiivselt jõudnud tegeleda veel, muud prioriteedid praegu olulisemad. Võibolla tuleb kunagi ka see valdkond jälle esimeste prioriteetide sekka, eks siis näeb ja kogeb juba täpsemalt. Polegi olnud pragu eesmärki elada igavesti.

Mis on elu mõte ja eesmärk?
Ma arvan, et elu mõte on elada, elu ise. Teha seda rõõmsalt ja õnnelikult,  endaga tasakaalus olles ja oma sisemises rahus ning teadlikult. See viimane tagab kõik need esimesed. Olen enda jaoks sõnastanud selle nii, et elu eesmärk on  luua oma elust meistriteos, oma elu ajal ja iseenda jaoks. See tähendabki seda, et teen seda päevast päeva, hetkest hetke, siin ja praegu olles, parimal võimalikul moel, milleks ma suuteline olen.  Saan selleks rakendada kõiki meetodeid, tehnikaid ja maailmakirjeldusi, mida ma tean ja oskan ja kasutada neid enda ja oma asjadest arusaamise arendamiseks, mõistmise suurendamiseks enda sees, enda paremaks inimeseks tegemiseks, päevast päeva  ja alati võimalikult teadlikult, teadvel olles.

Mida see tähendab – paremaks inimeseks tegemiseks?
Minu jaoks see tähendab seda, et tunnen ennast hästi, olen leidnud üles õnne, tasakaalu ja harmoonia enda sees ja ma oskan seda alati kutsuda ja kasutada. Ma ei ole vaja seda kusagilt väljast otsida. Aitan ka teisi kui abi küsitakse ja kui saan aidata, kui mul on neile midagi anda, miks ma siis ei võiks. Tihtipeale polegi palju vaja, ei ole vaja asju ja raha, tihti kui sa lihtsalt kuulad inimese ära, on see suur asi tema jaoks. Enda jaoks ka. Vahel kuuleb huvitavaid mõttekäike ja filosoofilisi nägemusi ja saab ka ise sellest mingi uue idee või mõistmise. Mikao Usui sõnastas selle enda jaoks kunagi nii oma Gokai’s – reiki viies põhimõttes, see tähendas tema jaoks ka reiki olemust:

Salajane meetod kutsumaks õnne,
Imeline ravim kõigile haigustele,
Just täna
ära vihasta,
ära muretse,
ole tänulik,
tee oma tööd hoolsalt,
ole hea kõigi suhtes

Olen sellega igati nõus ja olen kogenud oma elus, kuidas see igapäevaselt hästi töötab. Need ei ole lihtsalt sõnad, seal on palju sügavamad tagamaad ja mõte, tunnetus, teadlikkus ja kogemus.